Sagan endurtekur sig

Hvernig var­ ■jˇ­rÝki­ til? Hvers vegna sameina­ist ═talÝa undir einum fßna 1861? Hvers vegna sameina­ist Ůřzkaland ßratug sÝ­ar? ľ og ■annig ßfram. Svari­ er ■etta: bŠjarfÚl÷gin og borgrÝkin, sem fyrir voru, reyndust ekki vera hagkvŠmar rekstrareiningar. Menn sßu fram ß samtakamßttinn: me­ ■vÝ a­ sn˙a b÷kum saman gßtu sta­bundin samfÚl÷g nß­ betri ßrangri Ý řmsum greinum. Ůess vegna komu ■jˇ­rÝkin til s÷gunnar, me­ sameiningu smŠrri rÝkja.

Minnkandi tollheimta

 

Einst÷k ■jˇ­rÝki eru ekki heldur a­ ÷llu leyti heppilegar rekstrareiningar. Ůess vegna bindast ■jˇ­ir samt÷kum. Og ■ess vegna hafa ■Šr kosta­ kapps um a­ ry­ja řmsum vi­skiptahindrunum ˙r vegi. Ůetta hefur a­ s÷nnu gengi­ misvel Ý tÝmans rßs. ┴rin eftir sameiningu Ůřzkalands 1871 og fram a­ fyrri heimsstyrj÷ld jukust al■jˇ­avi­skipti til muna, en ˇfri­urinn mikli 1914-1918 ey­ilag­i ßvinninginn. Eftir heimsstyrj÷ldina sÝ­ari tˇku vi­skipti a­ glŠ­ast ß nř. SÝ­an hafa millilandavi­skipti aukizt mun ÷rar en heimsframlei­slan, m.a. vegna sÝminnkandi tollheimtu. T÷kum ═sland. Fyrir 30 ßrum nßmu tolltekjur nŠstum ■ri­jungi af tekjum rÝkissjˇ­s, en n˙ er hlutfalli­ komi­ ni­ur Ý 1%. Gott. Erlend vi­skipti eru ˇheppilegur skattstofn, af ■vÝ a­ ■au skipta sk÷pum fyrir lÝfskj÷r almennings til langs tÝma liti­.

 

En tollar eru ekki eina hindrunin Ý vegi fyrir vi­skiptum vi­ ÷nnur l÷nd. Ůetta mß m.a. rß­a af ■vÝ, a­ erlend vi­skipti ═slands hafa sta­i­ Ý sta­ mi­a­ vi­ landsframlei­slu um margra ßratuga skei­ ■rßtt fyrir mikla lŠkkun tolla. Sta­bundin einokun dregur vÝ­a ˙r samkeppni erlendis frß. Ţmsar sta­bundnar reglur eru Ý reyndinni dulb˙nar vi­skiptah÷mlur. Einn helzti tilgangur Evrˇpusambandsins er a­ ry­ja slÝkum hindrunum ˙r vegi Ý sambandsl÷ndunum. Ůess vegna fylgir ESB samkeppnisstefnu: henni er stefnt gegn einokun og fßkeppni. Og ■ess vegna vinnur ESB a­ ■vÝ a­ samrŠma řmsar reglur, t.d. Ý umhverfismßlum og fjßrmßlum.

 

Ůjˇ­mynt er vi­skiptahindrun

 

Evran er angi ß ■essum mei­i. ËlÝkar ■jˇ­myntir Ý Evrˇpu eru Ýgildi vi­skiptahindrunar. Ůa­ kostar sitt a­ ■urfa Ý sÝfellu a­ skipta einni mynt yfir Ý a­ra, eins og allir fer­amenn vita. Hitt vegur enn ■yngra, a­ ˇlÝkar myntir torvelda ver­samanbur­, svo a­ fyrirtŠkjum helzt ■ß uppi a­ selja lakari v÷ru og ■jˇnustu vi­ hŠrra ver­i en ella. Ůa­ er t.a.m. talsvert meiri ver­munur milli landa Ý Evrˇpu en milli rÝkja Ý BandarÝkjunum. Evrunni er Štla­ a­ jafna ■ennan mun. Rannsˇknir benda til ■ess, a­ tilkoma evrunnar geti ÷rva­ millilandavi­skipti innan Evrˇpu um helming til langs tÝma liti­ og lyft lÝfskj÷rum almennings varanlega.

 

Ůetta er samt ekki allt. Me­ sameiginlegri mynt eykst samkeppni um fjßrmagn, svo a­ nřting lßnsfjßr mun ■ß batna og vaxtakostna­ur mun minnka. Vi­ ■etta bŠtist ■a­, a­ evran dregur ˙r ßhŠttunni, sem fylgir fjßrfestingu, einkum fjßrfestingu smßfyrirtŠkja og me­alstˇrra ľ ■eirra fyrirtŠkja, sem eru vaxtarbroddur atvinnulÝfsins ß hverjum sta­. N˙ ■urfa fyrirtŠki utan evrusvŠ­isins a­ rß­ast Ý fjßrfestingu ßn ■ess a­ vita, hvort gengi ■jˇ­myntarinnar ver­ur ■eim hagstŠtt e­a ekki, ■egar fjßrfestingin fer a­ skila afur­um ß marka­. StˇrfyrirtŠki geta a­ vÝsu keypt sÚr tryggingar gegn gengisßhŠttu, en smßfyrirtŠki eiga ekki grei­an a­gang a­ slÝkum tryggingum.

 

Laumufar■egar

 

Gegn ■essum r÷kum geta menn teflt ■eirri r÷ksemd, a­ gengisfall getur komi­ sÚr vel, ef efnahagslÝfi­ heima fyrir lendir Ý lŠg­. Ůa­ er laukrÚtt, en reynslan sřnir einnig, a­ marka­sgengi einstakra mynta er stundum langt frß e­lilegu horfi langtÝmum saman og getur ■ß valdi­ ■ungum b˙sifjum. Fljˇtandi ■jˇ­mynt getur dregi­ ˙r hagsveiflum, en h˙n getur einnig magna­ sveiflur, me­ ■vÝ t.d. a­ freista verklř­sfÚlaga til a­ gera ˇraunhŠfar kaupkr÷fur Ý trausti ■ess, a­ gengi­ falli me­ gamla laginu, sÚ boginn spenntur of hßtt.

 

Ůegar Úg legg efnahagsr÷kin ß vogarskßlarnar, vir­ast mÚr r÷kin me­ uppt÷ku evrunnar hÚr heima og annars sta­ar Ý Evrˇpu vega ■yngra en r÷kin ß mˇti. Stjˇrnmßlar÷k leggjast Ý mÝnum huga ß s÷mu sveif: ESB er fri­arsamband og framfara, sem Evrˇpa ÷ll nřtur gˇ­s af og engin Evrˇpu■jˇ­ Štti ■vÝ a­ standa utan vi­. Laumufar■egar viljum vi­ ekki vera.

FrÚttabla­i­, 18. september 2003.


Til baka