Sgulegar sttir

Vagga mannkynsins er hr Suur-Afrku, segja heimamenn. Elztu mannvistarleifarnar landinu eru riggja milljna ra gamlar. msar jarminjar renna stoum undir essa skoun. Ekki er miki vita um mannvistina langt aftur aldir. Hitt vita menn, a nliin saga Suur-Afrku er takasaga. Fyrst urftu heimamenn lkt og Indjnar Norur-Amerku a kljst vi akomumenn noran r Evrpu, einkum fr Hollandi, egar eir stigu land Grarvonarhfa suurodda Afrku 1652 til a koma sr ar upp bkist miri siglingaleiinni fr Evrpu til Austurlanda fjr. San ruddust Bretar einnig inn Suur-Afrku og elduu grtt silfur mist vi hollenzku nbana ea frumbyggjana. a var jafn leikur: evrpskir byssustingir gegn afrskum spjtum.

 

 

Gulli eftir 1886 magnai friinn. Bretar hfu Bastri gegn afkomendum hollenzku nbanna 1899 einkum til a n umrum yfir gulli landsins og hfu sigur 1902 og geru Suur-Afrku a brezkri nlendu. Landi fkk fullt sjlfsti 1961, en hvtir menn einir – afkomendur Hollendinga og annarra Evrpumanna – ru lgum og lofum og skeyttu lti um rtt og hag frumbyggjanna. Askilnaarstefnan uppskar beit alls umheimsins, en hn hlt velli til 1994, egar blkkumenn fengu loks langr mannrttindi til jafns vi hvta. Af v er mikil saga.

 

egar Hollendingar birtust suurodda Afrku um mija sautjndu ld, voru bar Suur-Afrku trlega um fimm milljnir a tlu. Afrku allri bjuggu nlega 100 milljnir manns, eftir v sem nst verur komizt, mti tpum 800 milljnum n. Til vimiunar voru Indjnar Norur-Amerku tpar tvr milljnir, egar Bretar og arir Evrpumenn lgu Norur-Amerku undir sig um svipa leyti. Indjnum vesturheimi var trmt strum svum til a rma fyrir nbum. Sambrilegt jarmor tti sr ekki sta Suur-Afrku, enda ra afkomendur frumbyggjanna ar n eigin landi, ekki afkomendur nbanna eins og Bandarkjunum.

Frumbyggjar Suur-Afrku hldu velli, en eim var haldi niri me harri hendi. eir voru drt vinnuafl augum hvta minni hlutans. eir bjuggu vi miklu rengri kost en hvta yfirstttin, svo sem menntamlum. eir risu upp vi og vi gegn kgurum snum, til dmis 1976, egar sundir barna Soweto, svertingjahverfinu utan vi Jhannesarborg, yrptust t gturnar til a bija um kennslu ensku frekar en afrkans, mli hvta minni hlutans. Lgreglan brst vi me skothr; mrg barnanna voru skotin baki. Frttir og myndir af essum atburi fru eins og eldur sinu um allan heim og opnuu augu margra hvtra Suur-Afrkuba fyrir rangsleitni askilnaarstefnunnar. rlg askilnaarstefnunnar voru rin. a var ekki fyrr en sextn rum sar, a kjsendur Suur-Afrku – aeins hvti minni hlutinn hafi atkvisrtt! – kvu a veita svarta meiri hlutanum skoru mannrttindi. rslit atkvagreislunnar voru skr: 70 prsent hvtra kusu a hverfa fr askilnaarstefnunni. Hin 30 prsentin ttuust, a lrislega kjrin stjrn Afrska jarrsins, flokks blkkumanna undir forustu Nelsons Mandela, myndi keyra landi kaf. Mandela var kjrinn forseti Suur-Afrku 1994 og boai fri og fyrirgefningu.

 

ttinn vi upplausn landinu reyndist stulaus. Suur-Afrku vegnar n a msu leyti vel rtt fyrir mikla erfileika. Mealtekjur mann Suur-Afrku eru sex sinnum meiri en Svrtu Afrku eins og Suur-Afrkubar kalla lfuna enn. ll brn Suur-Afrku ganga grunnskla mti 92 prsentum Afrku heild. Framhaldsskla skja 93 prsent af llum unglingum Suur-Afrku mti 30 prsentum Afrku allri. a er framfr fr fyrri t. Mealvin Suur-Afrku hefur stytzt r 62 rum 1990 48 r n af vldum eyniveirunnar, sem hefur lagzt nstum fimmtung fullorinna Suur-Afrkuba. Vi etta btist meiri jfnuur skiptingu aus og tekna en ekkist annars staar um heiminn me fum undantekningum, ar meal eru grannlndin Botsvana og Namiba. Glpir eru tir svo sem vi er a bast, egar jfnuur keyrir um verbak og mefylgjandi ftkt meal lglaunaflks og atvinnuleysingja. Fjri hver maur er atvinnulaus. Tu milljnir nba hafa streymt til Suur-Afrku undangengin r, ar af rjr milljnir fltta undan averblgu og rum hrmungum, sem Rbert Mgabe, forseti Simbabve, hefur kalla yfir land sitt. Fimmti hver bi Suur-Afrku er lglegur innflytjandi. Spennan landinu stafar ekki nema a litlu leyti af stti milli hvtra og svartra. Meira nst.

Frttablai, 19. jl 2007.


Til baka