Keisarinn er kviknakinn

╔g sag­i frß ■vÝ ß ■essum sta­ um mi­jan maÝ, hvernig eistneska rÝkisstjˇrnin brßst vi­ ■eim ˇtÝ­indum, a­ ver­bˇlgan Ý Eistlandi reyndist ÷gn – broti ˙r prˇsentu! – meiri en svo, a­ Eistum leyf­ist samkvŠmt reglum Evrˇpusambandsins (ESB) a­ taka upp evruna um nŠstu ßramˇt eins og ■eir h÷f­u Štla­ sÚr. HÚr var miki­ Ý h˙fi, ■vÝ a­ Eistum liggur ß: ■eir eru fegnir frelsinu og mega engan tÝma missa. Ůeir hef­u a­ s÷nnu geta­ falsa­ vÝsit÷luna me­ ■vÝ a­ lŠkka vir­isaukaskatt til a­ komast Ý h÷fn ß tilskildum tÝma, en ■eir ßkvß­u a­ gera ■a­ ekki, heldur bÝ­a me­ evruna. Ůeir vissu sem var, a­ stjˇrnv÷ld geta ekki dregi­ ˙r ver­bˇlgu nema skamma hrÝ­ me­ ■vÝ a­ lŠkka skatta. Nei, skattalŠkkun hefur jafnan ■ver÷fug ßhrif til lengdar: h˙n eykur eftirspurn Ý efnahagslÝfinu og kyndir ■vÝ undir ver­bˇlgu. Eistar rß­ast a­ rˇtum hvers vanda, ekki a­ einkennunum. Ůessi reynslusaga rifjast upp n˙, ■egar rÝkisstjˇrnin hÚr heima hefur lokins, loksins kunngert rß­stafanir til a­ lŠkka matarver­. Au­vita­ er engum bl÷­um um ■a­ a­ fletta, a­ matarver­ ß ═slandi er mj÷g hßtt og miklu hŠrra en Ý nßlŠgum l÷ndum, til dŠmis Ý Danm÷rku, og eru Danir ■ˇ ßskrifendur a­ sameiginlegri landb˙na­arstefnu ESB Ý gegnum a­ild sÝna a­ Sambandinu sÝ­an 1972. Ver­munurinn stafar a­ mestu leyti af ■vÝ, a­ b˙verndarstefna Ýslenzkra stjˇrnvalda gengur mun lengra en b˙verndin innan ESB, og er b˙verndin innan ESB ■ˇ Šrin og bÝ­ur gagngers uppskur­ar. Hva­ ■arf til ■ess a­ lŠkka matarver­? Til ■ess ■arf a­ rß­ast a­ rˇtum vandans frekar en ˙tvortis einkennum hans. Matarver­ ß ═slandi hefur veri­ himinhßtt Ý tvo mannsaldra vegna dj˙pstŠ­rar ˇhagkvŠmni Ý landb˙na­i, svo sem Halldˇr Kiljan Laxness lřsti me­ hßrrÚttum r÷kum Ý nokkrum flugbeittum bla­agreinum 1940-44. Matarver­i­ er enn of hßtt eftir ÷ll ■essi ßr, ■ˇtt řmsar framfarir hafi a­ vÝsu ßtt sÚr sta­ bŠ­i Ý landb˙na­i og matv÷ruverzlun. Til a­ mynda er n˙ minni v÷llur ß kaupfÚl÷gunum, sem ß­ur h÷f­u yfirgnŠfandi marka­shlutdeild Ý matv÷ruverzluninni og lÚku landsmenn grßtt ß ■eim vettvangi og vÝ­ar; flest eru horfin. ËhagkvŠmnin Ý Ýslenzkum landb˙na­i stafar enn sem fyrr a­ mestu leyti af marka­sfirringu Ý skjˇli innflutningsverndar Ý krafti ofurtolla, sem leystu blßtt bann vi­ b˙v÷ruinnflutningi af hˇlmi fyrir nokkrum ßrum. Ůessi vandi er a­ mestu leyti ˇleystur enn. Rß­stafanir rÝkisstjˇrnarinnar breyta litlu. Hvernig stendur ß ■vÝ? Hryggjarstykki­ Ý rß­st÷funum rÝkisstjˇrnarinnar er lŠkkun ß vir­isaukaskatti ß matvŠlum og ÷­ru. Vi­ ■etta bŠtast ˇljˇs fyrirheit um smßvŠgilega lŠkkun tolla ß innfluttum mat. Ef h÷fu­ors÷k hßs matarver­s vŠri skattheimta rÝkisins, vŠri vit Ý ■essum rß­st÷funum. En vandinn liggur annars sta­ar. RÝkisstjˇrnin rŠ­st ekki a­ rˇtum vandans, sem er marka­sfirring Ý skjˇli tollverndar. Fyrirhuga­ri skattalŠkkun er Štla­ a­ skila sj÷ millj÷r­um krˇna ß ßri til neytenda. RÝkisstjˇrnin er me­ ÷­rum or­um a­ b˙a sig undir a­ ey­a sj÷ millj÷r­um krˇna af skattfÚ almennings ß hverju ßri til a­ lŠkka matarver­. RÝkisstjˇrnin hlřtur til mˇtvŠgis a­ Štla sÚr a­ draga ˙r ■jˇnustu vi­ almenning e­a hŠkka a­ra skatta, svo a­ kaupmßttur rß­st÷funartekna almennings helzt ■ß vŠntanlega ˇbreyttur. Ůa­ er me­ ÷­rum or­um bara veri­ a­ flytja fÚ ˙r einum vasa Ý annan. Fˇlki­ Ý landinu kemst me­ ■essu mˇti af me­ minni matar˙tgj÷ld og ß ■ß meira fÚ til annarra nota, en summa ˙tgjaldanna er ˇbreytt, ˙r ■vÝ a­ kaupmßttur heimilanna helzt ˇbreyttur. RÝkisstjˇrnin er ß rangri braut. H˙n ■yrfti a­ draga undanbrag­alaust ˙r tollvernd landb˙na­arins, svo a­ ˇdřr innflutt matvŠli Šttu grei­ari lei­ inn Ý landi­. Ůß myndi kaupmßttur heimilanna aukast til muna frekar en a­ standa Ý sta­. Fˇlki­ Ý landinu kŠmist ■ß af me­ minni ˙tlßt til matarkaupa og hef­i meira fÚ milli handa til annarra nota. Summa ˙tgjaldanna myndi aukast, ■vÝ a­ lŠkkun matarver­sins kŠmi a­ utan og sprytti ekki af millifŠrslum hÚr heima me­ gamla laginu. Vi­ ■etta myndu bŠndur ■urfa a­ hagrŠ­a framlei­slu sinni til a­ standast samkeppni e­a finna sÚr ÷nnur verk a­ vinna. Hversu langan tÝma Šttu ■essu umskipti a­ taka? Ekki mj÷g langan, ˙r ■vÝ sem komi­ er. BŠndur hafa haft nŠgan tÝma til a­ ßtta sig ß breyttum vi­horfum til b˙verndar. Hafi ■eir ekki nota­ hann sem skyldi til a­ b˙a sig undir breytta hagi, ■ß mß kannski rŠ­a ■a­.

 

FrÚttabla­i­, 12. oktˇber 2006.


Til baka