Hallar-Steinn: Rekstefja 1-35 [HSt,1]
Skjald I B 525-534 [FJ] Skald I 255-260 [EAK]
1. Hrs gntt Hrunda slttum
hljs kvek mr at i
randhvls rennu-undi ;
Rekstefju tekk hefja ;
skrunns skjaldar linna
skalk, frum, lof sma,
ing-Baldr rttar mildum
eim, es fremstr var beima.

2. Vegmildr vrar foldar
vrr fstr Grum,
vellbjr, vsa, dir
vann, ss hstr gekk manna ;
blikrur briga miklum
brtt r, hann eim's tti
allprtt, la rttar,
lfr skipa, stli.

3. lfr allra jfra
ttlaust, ok nam brjta,
varghollr, Vina borgir,
vestr herna rak mestan ;
hrlinns hverju sinni
hljmvttandi kntti,
sannfrr, sigri ra,
Svlnis dms, rmu.

4. Senn ll san runnu
snekkju br r Grum
hermrg, hla trgu,
hildings und gram mildum ;
vestrlnd, vira kindir,
verfkum lt herjat
aldyggr arfi Tryggva
lfr, ok klauf stlum.

5. Fullsnart frœknu hjarta
frr engill lt san
(hjrr gall, hlar fellu)
hefnd sns fur efnda ;
blugr bragnings jar
brandr gall Englandi ;
oddrj enskra la
aldrspelli frk valda.

6. Skotland skfnum brandi
skotfrr of nam rja ;
oddr beit, ulfar sddusk,
deigr Skota feiga ;
ugglaust ra byggir
kvinn lt va
l-Freyr Ullar kjla
endr fkula brendar.

7. Frnbands fœrindrum
frr til Nregs san
sker-Baldr Skglar elda
skjaldbnum lt haldit ;
heiinn heiman fli
hildingr (n ar vildi)
r (enn lfs ba
jarl) af snu hjarli.

8. Haukjs hara va
(htt) norrœnar drttir
(und-regns eim of vandak)
engils b gengu ;
r illri ju
leifr of galt dla ;
vgrunnr velja kunni
vkingum hlut slkan.

9. Fmildr fylkir vildi
firna mrg ok hrga
blths brenna lta ;
ba hann heiin go meia ;
sivandr san kendi
sannfrr tru ga
hjrlundr hla kindum.
Hann vas rkstr konungmanna.

10. jlnd remja skyndir
renn kristnai ok tvenni ;
hildings hppum valda
hans rki frk slkum ;
mrings meium skrisk
merki fremar-verka
eggmts eigi ltil.
lfr und veg slar.

11. sland la skyndir,
tr lista, vann kristnat,
gollmildr, Grœnaveldi
Gndlar eys ok Eyjar ;
handvst Hjalta grundar
hann sem Nregs manna
httu hilmir bœtti.
Hll ok fremstr at llu.

12. Hafgl hilmir si
hjaldrrkr ok gaf skjldu,
(sttthrings stofnum veitti
stikka) vpn ok skikkjur ;
strrr steinda knrru
stillir fekk, en ekki
hildings hœfi mildi.
Hann vas rkstr konungmanna.

13. Hns ntt hverja knttu
hirmenn konungs spenna
gyld horn grœis meldrar ;
glar vsi drakk ara ;
vfrgr velja ti
vn hskrlum snum
allvaldr einkar mildum.
lfr und veg slar.

14. Morlinns mrgu sinni
mrtinn bj ti,
hfr svall, hrannir fellu,
hvessimeir skeium ;
gylt hlr, gnpu skoltar,
gunnfkinn lt blkja
hjrrur hfnum fjarri.
Hll ok fremstr at llu.

15. Auhrjr tta skeium
efsta sinn ok rinnum
(byrr var) beita ori
(brynn) r rndheims mynni ;
Ormr skrei (rar kni)
lna vang enn langi,
(hir pr) hilmir stri.
Hann vas rkstr konungsmanna.

16. Raunskjtt rsir mtti,
rt (vasa frir), at lta,
sl rau Svlnis la,
senn dglinga renna ;
fimtn fjrnis mna
fleygjendr at gram rendu
Ekkils tiblkkum.
lfr und veg slar.

17. Grr reif, geru drfu
(gall brandr vi slg) randa,
trlls marr trni sollin
tveir nafnar, hr (jafnan) ;
sœnskr herr sigri orrinn,
(sver beit) en fl peita,
hr x, (hla) fli.
Hll ok fremstr at llu.

18. rbrags rir lgu
annat sinn at linna
(grimt var Gndlar bora
gnaust) sex tøgum flausta ;
danskr herr dran harra,
drtt hn mrg, ars stti,
hir fell, hrafnar gullu.
Hann vas rkstr konungmanna.

19. Stmg rei, stl en sungu,
sterklig jfurs merkis ;
gramr skaut, gerisk rimmu
gangr of Orm enn langa ;
ntr herr Nregs gtis
nr vasa traur at sra
orprs Jta ferir.
lfr und veg slar.

20. Myrkt hregg mkis eggja
meinilla gekk Sveini,
sr frk drengjum dreyra,
Danir skunduu undan ;
tandr beit, tyggi rendi
tveim dglingum, Skglar,
hans vegr hfsk me sigri.
Hll ok fremstr at llu.

21. tr, jarl einkar snarla
endr fimm skipum rendi
rekmanns rija sinni,
remja storms, at Ormi ;
ben lt, brusk tar,
brynsks vium sva
Hyrningr heiptar gjrnum.
Hann vas rkstr konungmanna.

22. Rnsks remmilauka
rgsvellir ba fella
(styrr reifsk) stœrri aska
(strangr) Orm enn langa ;
ttstrr ella mtti
Eirkr dyn geira
oflinn aldri vinna.
lfr und veg slar.

23. Hvast skaut (hlfar brustu)
hildingr r lyptingu,
san snt nam eyask,
sknstrangr, Ormr enn langi ;
unnelds yppirunnum
engi kann en lengri
hegju hilmis segja.
Hll ok fremstr at llu.

24. Hjrfls hnykkimeium
hr's of slœm at dœma
hnigreyrs hara starran,
hefk ar lokit stefjum ;
vands arar dir
ek fsumk n lsa
gnbjs geysitar
geira hti fleiri.

25. Tvr senn (tyggja vinnur
telk), rs ek veit fri
gunnelds geymirunna,
gramr rttir frami ;
hyr-Baldr hvtra skjalda
handsxum lk vandla,
fleinrjr flestra da
frr ok gekk at rum.

26. Vas jafn, vizku rofna,
viti menn at, frk tvenna,
hauss manns hringi ljsum,
hirmer konungs veja ;
(hermart) hjrva snyrtir
hvrr lzk grams hamri
(styrremr stillir frami
stœrra) rum fœrri.

27. Annarr lings manna
kvinn r san,
stgr var stla sveigi
strangr, berg at ganga ;
htt fjall hvrtki mtti,
hans vas lf rotit, klfa
eldrur lna foldar
upp ea nir fr miju.

28. Hilding hart frk ganga,
hann r prtt ept manni,
(rvandr rsir hendi
rp), bratta gnpu ;
rekleyfr engill hafi
(at vas endr) und hendi,
sigroll sv bar stillir,
sinn dreng, ok gekk lengra.

29. Dstyrk drar merki
dolgminnigs fetk inna
skbjs skelfihrar
Skglar bors en fjoru ;
hart skundur nam hrinda
hvatlyndum rkatli
strlyndr stirra branda
storms fyr bor af Ormi.

30. Spell vann (sparit stillir)
spjtrunns (skaa btir)
meingarr margra jara
mikill drligri skikkju ;
govefr gerisk jfri
grn ok skinn und hnum
senn svipstund einni
san jafn ea frri.

31. traur allra da
jartegnir vann bjartar
(dvergregn) drar (magnak
dimt) sinn et fimta ;
sigrgjarn slu fegri
snn vas prddr me skrddum
dglingr drttins englum
dyggar fss hsi.

32. Hringsks herimeiar
hvar viti ann, es anni,
eldvells annan stilli,
rkr frama slkum,
gunnelds geymirunnum
(gndlar fst) sem lstak
(hir vas hans at mori
hrygg) arfega Tryggva.

33. engill rttar strngum
eim bau Kristr af heimi
byrtjalds beztu heilli ;
bragningi go fagni ;
ygglaust alla iggi
eljunfimr himnum
lfr œzta slu
trbls me gram slar.

34. Hermart hv kveum ortu
hugdyggs of son Tryggva
handbls hnykkilunda
hreins ok flokka eina ;
Hallfrør Hra stilli
hrflgum vann smat
hjrgrps huga drpu
hrrar gjarn ok Bjarni.

35. Eigi einkar lga
ek f ena riju
hyr-Njrr, hrri stœra,
hps, tvskelfa drpu ;
slkr httr, sv munk vtta,
sjaldstundum verr fundinn ;
herr prr hrvi kva
hafi gagn - en ek agna.

1. Hrs gntt Hrunda slttum
hljs kvek mr at i
randhvls rennu undi :
Rekstefju tekk hefja.
Skrunn skjaldar linna
skalk frum lof sma,
ing-Baldr rttar mildum
eim es fremstr var beima.

2. Vegmildr vrar foldar
vrr fstr Grum.
Vellbjr vsa dir
vann, ss hstr gekk manna.
Blikrur briga miklum
brtt r, hann eimr tti,
allprtt la rttar,
lfr, skipa stli.

3. lfr allra jfra
ttlaust ok nam brjta
varghollr Vina borgir
vestr herna rak mestan.
Hrlinns hverju sinni
hljmvttandi kntti
sannfrr sigri ra
Svlnis dms rmu.

4. Senn ll san runnu
snekkjubor r Grum
hermrg, hla trgu,
hildings und gram mildum.
Vestrlnd, vira kindir,
verfkum lt herjat
alldyggr arfi Tryggva,
lfr, ok klauf stlum.

5. Fullsnart, frœknu hjarta
frr engill lt san
- hjrr gall, hldar fellu -
hefnd sns fur efnda.
Blugr bragnings jar
brandr gall Englandi :
oddrj enskra la
aldrspelli frk valda.

6. Skotland skfnum brandi
skotfrr of nam rja.
Oddr beit - ulfar sddusk -
deigr Skota feiga.
Ugglaust ra byggir
kvinn lt va
l-Freyr Ullar kjla
endr fkula brendar.

7. Frnbands fœrindrum
frr til Nregs san
sker-Baldr Skglar elda
skjaldbnum lt haldit.
Heiinn heiman fli
hildingr (n ar vildi)
r (enn lfs ba),
jarl, af snu hjarli.

8. Haukjs hara va
(htt) norrœnar drttir
(und-regns eim of vandak)
engils b gengu.
r illri ju
leifr of galt dla.
Vgrunnr velja kunni
vkingum hlut slkan.

9. Fmildr fylkir vildi
firna mrg ok hrga
blths brenna lta ;
ba hann heiin go meia.
Sivandr san kendi
sannfrr tru ga
herlundr hlda kindum.
Hann's rkstr konungmanna ..

10. jlnd remja skyndir
renn kristnai ok tvenni.
Hildings hppum valda
hans rki frk slkum.
Mrings mnnum skrisk
merki fremarverka
eggmts eigi ltil.
.. lfr, und veg slar ..

11. sland la skyndir
tr lista vann kristnat
gollmildr, Grœnaveldi,
Gndlar eys, ok Eyjar.
Handvst Hjalta grundar
hann sem Nregs manna
httu, hilmir, bœtti.
.. hollr, ok fremstr at llu.

12. Hafgl hilmir si
hjaldrrkr ok gaf skjldu ;
sttt-hrings stofnum veitti
stikka, vpn ok skikkjur.
Strrr steinda knrru
stillir fekk, en ekki
hildings hœfi mildi.
Hann's rkstr konungmanna ..

13. Hns ntt hverja knttu
hirmenn konungs spenna
gyld horn grœis meldrar ;
glar vsi drakk ara.
Vfrgr velja ti
vn hskrlum snum
allvaldr einkar mildum.
.. lfr, und veg slar ..

14. Morlinns mrgu sinni
mrtinn bj ti
- hfr svall, hrannir fellu -
hvessimeir skeium.
Gylt hlr - gnpu skoltar -
gunnfkinn lt blkja
herrur hfnum fjarri.
.. hollr, ok fremstr at llu ..

15. Auhrjr tta skeium
efsta sinn ok rinnum
(byrr var) beita ori
(brnn) r rndheims mynni.
Ormr skrei (rar kni)
lna vang enn langi
(hir pr), hilmir stri.
Hann's rkstr konungmanna ..

16. Raunskjtt rsir mtti
- rt vasa frir - at lta
- sl rau Svlnis la -
senn dglinga renna.
Fimtn fjrnis mna
fleygjendr at gram rendu
Ekkils tiblkkum.
.. lfr, und veg slar ..

17. Grr reif (geru drfu
- gall brandr vi slg - randa)
trlls marr trni sollin
(tveir nafnar) hr jafnan.
Sœnskr herr sigri orrinn
- sver beit, enn fl peita ;
hr x hla - fli.
.. hollr, ok fremstr at llu.

18. rbrags rir lgu
annat sinn at Linna
- grimt var Gndlar bora
gnaust - sex tøgum flausta.
Danskr herr dran harra
- drtt hn mrg - ars stti,
hir fell, hrafnar gullu.
Hann's rkstr konungmanna ..

19. Stmg rei - stl enn sungu -
sterklig jfurs merkis.
Gramr skaut, gerisk rimmu
gangr of Orm enn langa.
Ntr herr Nregs gtis
nr vasa traur at sra
orprs Jta ferir.
.. lfr, und veg slar ..

20. Myrkt hregg mkis eggja
meinilla gekk Sveini :
drtt hn dreyra rtin,
Danir skunduu undan.
Tandr beit - tyggi rendi
tveim dglingum - Skglar.
Hans vegr hfsk me sigri.
.. hollr, ok fremstr at llu.

21. tr jarl einkar snarla
endr fimm skipum rendi
rekmanns rija sinni
remja storms at Ormi.
Ben lt - brusk tar -
brynsks vium sva
Hyrningr heiptar gjrnum.
Hann's rkstr konungmanna ..

22. Randsks remmilauka
rgsvellir ba fella
(styrr reifsk) stœrri aska
(strangr) Orm enn langa :
ttstrr ella mtti
Eirkr dyn geira
oflinn aldri vinna.
.. lfr, und veg slar ..

23. Hvasst skaut - hlfar brustu -
hildingr r lyptingu,
san snt nam eyask,
sknstrangr, Ormr enn langi.
Unnelds yppirunnum
engi kann en lengri
hegju hilmis segja.
.. hollr, ok fremstr at llu.

24. Hjrfls hnykkimeium
hr's of slœm at dœma
hnigreyrs hara starran :
hefk ar lokit stefjum.
vands arar dir
ek fsumk n lsa
gnbjs geysitar
geira hti fleiri.

25. Tvr senn - tyggja vinnur
telk - r's ek veit fri
gunnelds geymirunna,
gramr rttir frami.
Hyr-Baldr hvtra skjalda
handsxum lk vandla,
fleinrjr, flestra da
frr, ok gekk rum.

26. Vasat jafns vtki rafnat :
viti menn, at frk tvenna
haus manns hringi ljsum
hirmer konungs veja.
Hermart hjrva snyrtir
hvrr lzk grams hamri
- styrremr stillir frami
stœrra - rum fœrri.

27. Annarr lings manna
kvinn r san
- stgr var stla sveigi
strangr - berg at ganga.
Htt fjall hvrtki mtti
- hans vas lf rotit - klfa
eldrur lna foldar
upp ea nir fr miju.

28. Hilding hart frk ganga
- hann r prtt eft manni ;
rvandr rsir hendi
rp - bratta gnpu.
rekleyfr engill hafi
- at var endr - und hendi
- sigroll sv bar stillir -
sinn dreng ok gekk lengra.

29. Dstyrk drar merki
dolgminnigs fetk inna
skbjs skelfihrar
Skglar bors en fjoru :
hrinda hart nam skyndir
hvatlyndum rkatli
strlyndr stirra branda
storms fyr bor af Ormi.

30. Spell vann (sparit stillir)
spjtrunns (skaa btir)
meingarr margra jara
mikill drligri skikkju.
Govefr gerisk jfri
grn ok skinn und hnum
senn svipstund einni
san jafn ea frri.

31. rrjr allra da
jartegnir gat bjartar
- dvergregn drar magnak
dimt - sinn et fimta.
Sigrgjarn slu fegri
snn vas prddr me skrddum
dglingr drttins englum
dyggar fss hsi.

32. Hringsks herimeiar
hvar viti ann, es anni,
eldvellds annan stilli,
rkr frama slkum,
Gunnelds geymirunnum
gndlar fstr sem lstak
- hir vas hans at mori
hrygg - arfega Tryggva?

33. engill rttar strngum
eim bau Kristr af heimi
byrtjalds beztu heilli ;
bragningi go fagni!
Ugglaust alla iggi
eljunfimr himnum
lfr œzta slu
trbls me gram slar!

34. Hermart hv kveum ortu
hugdyggs of son Tryggva
handbls hnykkilunda
hreins ok flokka eina?
Hallfrør Hra stilli
hrflgum vann smat
hjrgrps huga drpu
hrrar gjarn ok Bjarni.

35. Eigi einkar lga
ek f ena riju
hyr-Njr hrri stœra
hps tvskelfa drpu.
Slkr httr, sv munk vtta,
sjaldstundum verr fundinn.
Herr prr hrvi kva
hafi gagn! En ek agna.